- Tabletid: 1 mg eszopiklooni igas tabletis.
- Pakend: 100 tabletti.
Eszopikloon on tsüklopürrolooni klassi kuuluv mitte-bensodiasepiinne hüpnootikum, mis mõjub GABA retseptoritega, et soodustada magamaminekut.
Soovitatav algannus täiskasvanutele: 1 mg vahetult enne magamaminekut.
Vajadusel: Annust võib suurendada kuni 2–3 mg-ni, sõltuvalt patsiendi ravivastusest ja taluvusest.
Eri patsientide rühmad:
- Eakatel või maksahaigusega patsientidel on soovitatav alustada annusega 1 mg, vältides annuse suurendamist.
Kasutusjuhised:
Võtta vahetult enne magamaminekut, tagades võimaluse kvaliteetseks ööuneks (vähemalt 7–8 tundi).
Lunesta
Lunesta on ravim, mis sisaldab toimeainena eszopikloni ja mida kasutatakse unetuse raviks.
Näidustused kasutamiseks:
- Unetus: Uinumisraskused või une säilitamise probleemid.
Vastunäidustused:
- Ülitundlikkus eszopikloni või ravimi koostisosade suhtes.
- Raske maksapuudulikkus.
- Rasedus ja imetamine: Kasutamine ei ole soovitatav, kuna ohutusandmed on ebapiisavad.
Kõrvaltoimed:
Sagedased:
- Kibe või metallimaitse suus.
- Peavalu, unisus, suukuivus.
Harvad, kuid tõsised:
- Allergilised reaktsioonid, sealhulgas angioödeem.
- Käitumuslikud muutused, hallutsinatsioonid, suitsidaalsed mõtted.
Muud:
- Pearinglus, iiveldus, oksendamine.
- Koordinatsioonihäired, amneesia.
Erijuhised:
Sõltuvuse ja kuritarvitamise oht:
- Eszopikloon klassifitseeritakse kontrollitavaks aineks (C-IV) sõltuvuse ja kuritarvitamise potentsiaali tõttu.
Komplekssed uneaegsed käitumised:
- Esineb oht, et patsiendid võivad une ajal sooritada tegevusi, nagu autojuhtimine, söömine või telefonikõned, millele järgneb mälukaotus.
Koostoimed alkoholiga ja kesknärvisüsteemi (KNS) depressantidega:
- Alkoholiga või teiste KNS-i depressantidega koosmanustamine võib suurendada sedatsiooni ja ei ole soovitatav.
Ravi lõpetamine:
- Järsk ravi lõpetamine pärast pikaajalist kasutamist võib põhjustada ärajätusümptomeid. Soovitatav on annust järk-järgult vähendada arsti järelevalve all.
Ettevaatusabinõud:
Enne Lunesta kasutamise alustamist konsulteerige tervishoiutöötajaga, et hinnata ravi sobivust ja määrata optimaalne annus. Ise ravimine ei ole soovitatav, kuna see võib põhjustada kahjulikke tagajärgi.
